jepjeppers

Pean kurbusega tõdema, et ma eksisteerin. Probleem seisneb aga selles, et kuigi mul on elu, ma ei ela. Ei võta hetkest viimast. Muretsen liialt ja olen paranoiline. Ja õnnetu. Noor kibestunud kaabakas, kelle sisemine tasakaal on vaatamata enesele valetamisele lõplikult nässus. Olen see, kes arvab, et ta oskab suurepäraselt näha teiste probleeme ja ei saa aru, miks keegi oma kitsaskohtade lahendamisega hakkama ei saa.
Samal ajal olen ma ka see inimene, kes vaatab tülgastusega kiirustavaid linnasipelgaid ja ei mõista seda konkureerivat virr-varri. See, kes näeb, et inimlikud väärtused on tegelikult kõige aluseks ja näeb kevadise muru tärkamist ja hingab sügavalt kopsudesse kevade tagasihoidlikku, kuid järjekindlalt tugevnevat eksistentsi.
Jah, olen see, kes ei näe tegelikult paljudel asjadel lihtsalt mõtet..
Aga ikkagi ma ootan ja loodan vaevumärgatavas usus. Uskudes, et ma olin loodud millegi ilusa jaoks. Et kõik ei pea olema tee peal kivid ja augud. Mõni lilleline periood oleks kaunis.

1,5

Hoi.
Eile oli öko eksam. Selline, noh raskemapoolne, arvestades, et enda meelest justkui jagasin kõike. Nojah. Igatahes pärast oli veel 1 loeng, kuid mitte kõige paeluvam. Saatsime kirju, et davai party täna õhtul . Ja naljast sai idee ja lõpuks oli lausa nii, et oli stiiliks ''lööme ennast üles''. Hah, põhimõtteliselt kõik ronisid seelikusse, kaasa arvatud mina, kes pehmelt öeldes ei kanna seelikut. Aga jah. Jõime viina ka üle pika aja veinile vahelduseks ja peab mainima, et väga mõnus oli.
Pärast seda tuli tahtmine minna tantsima, kuigi see idee oli juba enne olemas. Osad siis suundusid Illukasse, me too, ja osad Zavoodi. Tantsisime seal , seal oli jälle mõttetu rahvas koos, hunnik tibisid, kes ennast võimalikult vähe liigutasid, et jumala eest mingit higistamist ei toimuks. Mul oli suht savi, lasin seal igast tantsusammu :D Aga mingi hetk viskas üle ja oli plaanis üle Kaarsilla tampida. Oli kokkuleppe selline. Olimegi ühe tüdrukuga juba poole peal, kui tal kõrgushirm peale tuli ja noh.. tulime tagasi . Olin täiega bummed. Igatahes jah, suundusime Zavvi. Sai seal ka tantsitud veits ja niisama. Normal biit. Mingi kahtlast vene mussi hakati pärast laskma seal :D Enne olevat Soome oma ka lastud. Isnt that nice ?! :D
Mingi 3 aeg suundusime koju osadega ja siis rääkisime, et jah, küll ma saan ka kunagi üle silla käidud aga mul oli ikka kinnisidee sealt üle kõndida ja tegime ära, JEE. Ametlikult Tartu Ülikooli tudeng. Imeline !

Oled sa vahel tundnud, et pisikesed närvirakud su peas tahaksid justkui lõhkeda, kui sa kuuled kedagi meeleheitlikult ja valjult trükkimas? Mina olen . Aga võib-olla, et mu neuronid on lihtsalt jobud. Ära trüki kõvasti! Inimene teisel pool saab 4 sekundit kauem ka oodata. peace.

Sünnime abitu, kisava ja limase tombuna siia maailma. Alustame antud võimalust, tinglikult oma rada. Miks tinglikult? Sest see oma rada pole enam väga oma. Võiksime näha kogu eksistentsi hoopis teisest perspektiivist. Edukust ja mittekellekski olemist. Kõik alustavad nullist, ei milletagi, ei teadmiste enese ega maailma kohta. Vaid piiramatud võimalused. Taaskord - tinglik vabadus. Aegade jooksul on suudetud eluks püsimiseks luua nn. ideaalne viis seoses meie kasvamise ja arenguga. Et kui oled laps, siis pead olema koolis ja muutuma tõsiseks täiskasvanuks. Kas siis täis kasvamine on tarkusi täis kasvamine, samal ajal enese mina minetamine?
Ei saa olla allakäiku, sest olemine säilib, ja ka olemises, nii tühine kui see ka vahel ei tundu, on siiski mitteeksisteerimisest kõrgemal tasemel. Kui oleks inimestel võime rännata tajumatute, kuid kindlasti olemasolevate kõrgemate dimensioonide vahel, oleks ehk lugu teine.
Mis oleks, kui ei eksisteeriks majandust, haridussüsteemi, seaduseid.. Kas elaksime kaoses või paradiisis? Kas oleksime võrdsemad, kui oleme seda praegu? Kas jooksime ennast lolliks ja saaksime narkootikumidest üledoosi või poleks üldse kedagi, kes alkoholi toodaks ? Rahata maailma lakkaks ..? Ei. Siis jääks alles koorealune. Säsi ja sisu, asjade tuum. Inimesed ja suhted, toit, armastus, pere. Loomulikult ka tülid ja probleemid. Kuid kindlasti oleks maailm rahulikum sellest meeletust konkurentsist. Hipi-elustiil võiks tuua, ma arvan, vähemasti kahele kolmandikule kindlasti rahulolu. Loovus ja kujutlusvõime tooksid värvid kindlasti ellu, mida tänapäev on nii meeletult nõrutanud meie vaimust.

trepp

Ma pole mingi kirjanik, et siia midagi jõle sügavat kirjutada. Maailmavalust ja maailmarahust ja surmast ja mannavahust. No tegelikult võiks kah, aga see selleks.
Vahel tuleb ette hetki, kus sa näed, et kogu see maailma värk on vussis, kuidagi uskumatu, et kogu see masinavärk veel endiselt vee peal püsib. Näiteks praegu kogu see valimiste rõõmuratas Eestis on tekitanud sellise tunde, et meie eest ei seisa siin keegi. Ja kõik on jube pahased ja kiruvad võimu. Ja lähevad jälle märtsikuus ja valivad rahuliku südame reformierakonna.. Oravate vabariik. Mitte et teised palju paremad oleks. Ise peame elama niikuinii. Aga algus võiks kõigil olla ilus ja võrdne. Sest sünnihetkel me seda ju oleme. Lükkame käima omaenese ajaratta ja loodame, et see veereb ikka edasi.
Paljusid filosoofe on ajastu käigus alati muserdanud äng, et kunagised ajad olid paremad, et meie loodud aeg on pidevas allakäigus. Eks oli Pythagorasel kindlasti ilus elu oma Jumalikku päritolu täiusikkude vormide maailmas. Või kosmiliste maiadena, kes püüdsid meie maailma sagedusi sünkroniseerida Galaktika omaga. Eesmärk, kord täidetud, polnud neil enam vajadust siin lihakehana eksisteerida. Kuigi... euroopast sisserännanute julmus panna naised-lapsed majja, see süüdata ja lasta meestel kuulda oma perede surmakisa ning seejärel saada tapetud on minu mõistuse jaoks ikka äärmiselt sadistlik tegu. See pole lihtsalt vabanemine, see on mingi haiglaslik valu nautlemine, piinanektari rüüpamine hõbekarikast.

Kriitikameel
On vajalik igale funktsioneerivale inimesele. Eile ma märkasin, et mul viskab see kopa ette, mitte just kriitika, vaid sulaselge tagarääkimine. Lihtsalt teiste välimuse üle naermine ilma mingi põhjuseta. Enesele SELLISE tegevusega rõõmu leidmine. Labane ja kitsarinnaline suhtumine. Me peaksime ikka tõsiselt rohkem kontrollima oma käitumist teiste inimeste suhtes. Vastikus tekib juba .. Ma ei saa öelda, et ma ise oleks mingi tubli selle koha pealt, vahel olen vihane ja purskan igasugust jama välja, impulsiivne või midagi. See on see täiskasvanute maailm , kus 80 protsenti juttudest on naabrinaise koduremondist, lapse kuritegudest ja naabri-Malle kaalutõusust. Kord mainisin ma seda oma vanaemale, et mis vahet sel on, kuidas teised elavad. Selle märkuse peale muidugi nähvati mulle, et ma olen ikka terava keelega.

Ah, ma ei taha isegi lugeda seda rosinasaia, mis ma praegu kokku kirjutasin. Head sõbrapäeva kõigile!

..

Hi, me again!
Kirjutan, sest pidasin vajalikuks mainida- miski on korrast ära. Kõige hullem selle juures on see, et ma ei tea päris täpselt, millega on tegu. Enesesse vaatamine ei andnud hetkel tulemust.
Ehk on tegu lihtsalt vajadusega suhelda rohkem? Viimastel nädalatel olen tundud end rohkem üksinduses, isegi koos kellegagi olles. Isoleerituna. Külma ja samas naiivsena.
Eile öösel oli täiskuu. Juhtus nii, et ma jälle unes sonisin. Hirmutan siin inimesi niiviisi. Haha. Aga jah, ütlesin : '' ma ei taha, ma ei taha..'' god knows what, aga ma ei taha nähtavasti. Eks ole .
Unes nägin üldse suuri madusid, kes redutasid kuskil puude peal, kuni oksad läksid raagu. Aga no need olid ikka ühed pirakad maod. Mingi video või film oli ka veel unes, kus mingi mees tükeldas teatava rümba päris jõledalt tükkideks. Verd oli palju. Paanikahoos tahtsin käsi pesta, aga ka kraanist tuli verd.. Vaimne tasakaal on ikka paigast ära, rsk.

tühi tekst

Tahaks midagi õudselt kirjutada. Lihtsalt näpud sügelevad. Kõik on kuidagi liiga korras praegu :D Võib-olla sellepärast ei oskagi miskit viskit siia toota. Jõulud tulevad ju varsti. Kooliga on korras. Vabadus. Tegin eile piparkooke ja glögi ja lugesin Meister ja Margaritat. Toas oli hubane oranžikas valgus. Alles hiljuti sai metsas käidud rõõmu hingamas. Tõesti, tuju on praegu hea. Ja kui kõik on hea, siis tegelikult ei oskagi midagi kirjutada. Mina vähemasti. Mulle on blogi rohkem südamepuistamise koht, kui mingite sündmuste jäädvustamise paik.
Panen siia siis mingi ilusa pildi või midagi .