salamahti valemahti

Tõde pole peidus mulla all.
Ta vedeleb siinsamas.
Lihtsalt ootab, et ta üles korjataks.
Vaikselt.
Oleskelu kaunid hetked.
Aga ümber kargleb segadus, lollus, vale ja õelus.
Hüppab, tormab ja tõmbab tähelepanu.
Meeleheitllikult.
Nahast välja pugedes ja hullumeelselt vahtu suust ajades.
Klaasistunud pilgul tuleb marionett ja korjab üles paar viimast.
Halvemal juhul kõik.
Kollektsioon on täiustunud.
Pungil väljapääsuteedest.
Teie, rumalad, korjake oma tõde, kui teil selleks mahti leidub.
Sest meie on juba oma tõe leidnud.
Valedes.